Lasteaia sotsiaalne keskkond

LASTEAIA KESKKOND

Inimeneeisaakasvadaisolatsioonis ta vajabkasvukeskkondajakasvatust, et elugatoimetulla. Lisaksümbritsevalekeskkonnaleavaldavad lapse arengulekahtlematamõjukakaasasündinudomadused.Varajanekasvukeskkondpanebaluse lapse edasiselearengule.Keskkonnamõjuinimeselevõib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormavjaoptimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavaskeskkonnaseitule laps toime info töötlemisega (lapsestlähebtemaleolulineinformatsioonmööda). Alakoormavaskeskkonnas on agaolukordvastupidine: siin on lapsinfopuuduses. Lihtnekeskkond on lapselepigemväsitav (igav) kuistimuleerivjaarendav. Nendevahepealne variant on optimaalnekeskkond.

Igakoolieelselasteasutuseõppe- jakasvatuskorraldusealuseks on lasteasutuseõppekava, mislähtubalushariduseraamõppekavast. Lasteasutuskoostabraamõppekavaaluselomaõppe- jategevuskava, arvestadeslasteaialiikijaeripära. Õppekavasmääratakseõppe- jakasvatustegevuseeesmärgid, rühmadeõppe-kasvatustöökorraldus, päevakavad, tööerivajadustegalastega, koostöölapsevanematega. Lasteaiapersonalil on kasvukeskkonnaloomiseltäitasuurningvastutusrikas roll.Struktureeritudkeskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonnakujundamiselesmatähtsad. Laps vajabpiisavaltarendavatkeskkonda, misstimuleerikstemaarengutjapakuksuusivõimalusimaailmatunnetamiseksningavastamiseks. Sellinekeskkondpakublapseleerinevaidsotsiaalseid, eetilisijaemotsionaalseidolukordi, sealhulgaskavõimalikkekäitumismallenendesolukordades.Kasvukeskkonnafüüsilisedteguridjaõpetajaõppe- ningkasvatustegevus (kuidasseataksetegelusteeesmärgidjakuidasneidläbiviiakse, õpetamisemeetodidjne) mõjutavadsuhtlemistjaomavahelistläbisaamist. Tooduhõlmabniilaste, personalikuikavanemateomavahelisisuhteid.Lapse arengukeskkonnasträäkidestuleksesmaltmärkida, et see on paljuskimääratudkultuurikontekstiga. Kultuurikeskkondmõjutabväärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- jamoraalinorme. Igaõppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalnekeskkondsõltubsuurestikultuurikontekstist.Väikelapsed on kõikvõimalikelemõjutustelevastuvõtlikudningomandavadümbritsevakultuuristereotüübidhõlpsasti.

LASTEAIA SOTSIAALNE, EETILINE, EMOTSIONAALNE JA FÜÜSILINE KESKKOND

Keskkondlikuraamistikuosatähtsust lapse arengusrõhutavadalastimulatsioonijakäitumispiiranguteteooriad. Alastimulatsiooniteooriaväidab, etkuikeskkond last piisavalteistimuleeri, siiskeskkonnagasuhtlemineeiannalapseleuusikogemusiegaarenda last. Käitumispiirangutemudelseletablastekäitumistkuikeskkonnaülekontrollisaavutamist (Liik, 1998: 52).Isiksuseaktiivsusejaarenguseisukohalt on olulinekeskkonnaülekontrollitunnetamine.Inimeseareng on protsess, kus laps esimesenaõpibtundmaendalähedasiinimesi (perekonnaliikmeid) ningomakodu, seejärellasteaiakeskkondaningallespärastsedaühiskondalaiemalt.Inimenearenebvastastikustemõjutustekeskkonnas.Niimõjutavadtemaarengutteisedinimesed, objektid, sündmused, sümbolidjne.Inimesearenguseisukohalt on oluline, etvastastikunemõjuolekspidevjakorduksteatudajamöödudes.

LASTEAIA SOTSIAALNE KESKKOND

Sotsialiseerumiseeesmärk on kujundada laps sotsiaalseltkompetentseksühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuureslapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed-vennad, vanavanemadningteisedtäiskasvanud.Lapse sotsiaalnearengkujutabendastseegamoraalinormideomandamist.Sotsialiseerumine on protsess, mille vahenduselõpimehoiakuid, norme, motiivejakäitumismudeleid, midapeetaksesobivaksühiskonnatäieõiguslikelejaaktiivseteleliikmetele. Algteadmisedjaoskusedsellest, kuidastoimibfüüsilinejasotsiaalnekeskkond, loovadalusesotsiaalsekompetentsusekujunemiseks.Kõikühiskonnastoimuvmõjutab last: seadused, vanematestaatusjaoskused, aegjaühiskonnasotsiaalmajanduslikolukord.Keskkondmõjutab last erinevasvanuseserinevalt, sest lapse teadlikkusjaoskusolukordiinterpreteeridamuutubpidevalt, kui ta saabkeskkonnastkogemusi. (Tsoonmoodustubaktuaalsearengujapotentsiaalsearengutasemetevahel. Siinjuures on tegemistkahetasemega: 1) mida laps on võimelineülesandelahendamiseltegemaiseseisvalt; 2) mida laps sooritabtäiskasvanuabiga.) Sotsialiseeriminehõlmabkapositiivsetehoiakutejakäitumisekujunemistteisteinimestesuhtes. Seegaomandataksealtruistlikkäituminejaprosotsiaalsedhoiakudjäljendades.

Kokkuvõtvaltvõibmärkida, etõppimistmõjutavadkolmfaktorit: isiksusebioloogilisedjapsühholoogilisedkarakteristikud, käitumineningkeskkonnamõjud. Lapsed vaatlevadeakaaslastejaõpetajakäitumistkogupäevajooksuljateevadtähelepanekuid, mille põhjalkaaslasi (agakaõpetajaid) hinnatakse. Nähesõpetajatmõnelapsegalubamatulviisilkäitumasvõib laps tehavaledjäreldusedjapidadasellistkäitumistõigeks. Lapsed võivadseejärelõpetajanegatiivsekäitumiseomaksvõttajasamamoodikäitumahakata. Negatiivsetkäitumisteipruugitaesmapilgulmärgata: valihääl, pidevtagantkiirustamine, lapse halvustamineteisteees, lastetööde/oskustevõrdleminejne.

Vinter (2005:152) toobvälja (Lindsey järgi, 2002) kolmvaldkonda, midapeetaksekoolieelikutepuhuleakaaslastegakompetentsekssuhtlemiseks: konfliktidelahendamine, suhtlemisealgataminejasuhtlemisesäilitamine. Oskusedneiskolmesvaldkonnas on eeldusekssõprussuhetekujunemisel. Laps õpibtäiskasvanueeskujul, kuidaslahendadakonflikte, kuidasalustadasuhtlemistjakuidasedasisuhelda. Eeltoodupõhjalvõibmärkida, etsuhtedeakaaslastegakujundavadolulisesotsiaalsekonteksti, milles lapsed õpivadjaseejärelomandavadpaljusotsiaalseidoskusi.